Meeleavarduse laulud
MEELEAVARDUS
LAULUD
VIDEOD
FAILID
Olen mina olen mina metsarahvas
Olen mina olen mina rannarahvas
Vägeva väe ilmarahvas
Maada hoidja maada lapsi
Olen mina olen mina hundihõimu
Põhja jää ja mustrista
Valgustuulte sinasta
Olen mina olen mina meele kandja
Olen mina olen mina keele kandja
Ilu ime hoideja
Sõna laulus lausuja
Kanna laulu pärga laulu
Õnnista me olemista
Puhasta me mõtte-eida
Too meid kokku keske-ella
Allikale allikale
Allikale allikale
Silma sisse puhast vetta
Värsket õhku hingamisse
Korrastust me kehadesse
Julgust meie südamesse
Tarkust meie meelevalda
Seisa valge-esta samba
Ilmapuuda imelista
Juures sünnib tuhat elu
Ladvus linnud pesadeks ja
Munad sees on lugudeks ja
Taevaviisid hingedeks ja
Ilmapuu loob vägevusse
Meie meeled ühendusse
Ise seisan sirgel seljal
Tuulte poole metsikusse
Vihmapiisad tantsimisse
Päeva sära lustimisse
Taeva teed ja maad ja ilmad
Istuvad va ladvus ringis
Kaugused toob õue pääle
Sügavused silme ette
Too meil laulu too meil lugu
Ilma äärel kiikumista
Allikale allikale
Siis saab luua lugusida
Laulud lendu lubasida
Terveeida ilmasida
Ilusaida õnnelisi
Ilma äärel kiikuda ja
Elu endas hõisata ja
Allikale allikale
Allikale allikale
Mu juured on mullas,
mu pea on pilvis
ma ühendan maa ja taeva,
ma ühendan maa ja taeva.Su linnud mu õed
ja loomad mu vennad,
vetevald mu samme saadab,
vetevald mu samme saadab.Seemnest sirguvad puud,
päikesekillust saab naer,
kuu hõbekiir armastust kallab,
kuu hõbekiir armastust kallab.Kõigi tarkuste juurde viib maaema arm,
seda rada mu jalg nüüd tallab.
Kõigi tarkuste juurde viib maaema arm,
seda rada mu jalg nüüd tallab.
Nii tasa kui sa võid, nii tasa kui sa võid,
astu üle nende radade, nii tasa kui sa võid.Nii tasa kui sa võid, nii tasa kui sa võid,
astu üle nende radade ja kummarda.See, mida sa näed, see mida sa näed,
on püha ja puhas ja puutumata.Siin elavad Puud, hingavad Tuuled,
laulavad Kivid ja rändavad Veed.Siin on su läte, siin on sinu juured,
vägevad sooned mis hoiavad veel.Nii tasa kui sa võid, nii tasa kui sa võid,
astu üle nende radade ja kummarda,
astu üle nende radade ja kummarda.
Lähme hellad, käime kullad,
lähme hellad hiisi mööda,
käime kullad kuusi mööda,
salaja mööda saluda,
seda teeda tipulista,
maad aga maksa-karvalista.
Kust olid enne orjad käinud,
orjad käinud, härjad läinud.
Hulk siit läinud uhkeeida,
riit siit läinud rikkaaida.
Ei need teinud tee-iluda,
tee-iluda, maa-mõnuda,
väljal laial laulusida,
metsa kõrgel puul kõmada.
Lähme seda teeda mööda,
seda raiutud radada.
Seda teeda tipulista,
maad aga maksa-karvalista,
rohilista, roosilista.
Meie teeme tee-iluda,
tee-iluda, maa-mõnuda,
väljal laial laulusida,
metsa kõrgel puul kõmada.
Et see tee ei teotaks meida,
et see maa ei mataks meida,
väli laia laidaks meida,
metsa kõrged puud kõneleksid.
Läämi mõtsa neiu noori
Läämi mõtsa vellekese
Läämi hiilut laante kaudu
Sala me salatsi kaudu
Lähme hellad käime kullad
Lähme tehtud tieda mööda
Kust on enne põdrad käinud
Põdrad käinud, härjad läinud
Lapsed käinud õhta-ani
Haldjad käinud valge-eni
Hulk siit läinud uhke-eida
Mõni rida rikka-aida
Paar läind võõramaalasida
Ei need teinud teeiluda
Teeiluda, maamõnuda
Mõtsa kõrge puu kõmada
Meie kaksi vaba lasta
Meie teeme teeiluda
Teeiluda, maamõnuda
Mõtsa kõrge puu kõmada
Laia välja laulusida
Mõtsa tii om ilusa
Lepalinnud laulavad
Mõtsa kiili kõnõli
Teie kaksi vaba lasta
Teie teete tee iluda
Teeiluda maamõnuda
Mõtsa kõrge puu kõmada
Laia välja laulusida
Ei see tee ei teota meida
Väli laia laida meida
Metsa kõrge puu kõnele.
Su üle valgus valvaku, kaardugu vikerkaar.
Su üle valgus valvaku, oled mu kodu – MAA.Oled mu armastus, oled mu rõõm,
mu lootus ja minu valu.
Kõigi mu tunnete kullane mõõt –
mu koda, mu kodu.Su üle valgus valvaku, kaardugu vikerkaar.
Su üle valgus valvaku, oled mu kodu – MAA.Siin ma mõistan, siin ma saan aru
allika kõnest ja tuulte tõest.
Siin on mu läte, siin on minu juured
siin on mu koht, minu olemise tuum.Su üle valgus valvaku, kaardugu vikerkaar.
Su üle valgus valvaku, oled mu kodu – MAA.Kuidas sind kaitsta kuidas sind hoida,
et see mis püha alles jääks?
Uutele tuultele avali olla,
kuid hoida sind võõrast vaimust ja väest?Su üle valgus valvaku, kaardugu vikerkaar.
Su üle valgus valvaku, oled mu kodu – MAA.Hoia siis seda, mis hoida on antud
ja kanna mis kandmist kannatab.
Nii kaua kuni su süda on elav
elab ka maa, mida armastad.
Hoian siis seda, mis hoida on antud
ja kannan mis kandmist kannatab.
Nii kaua kuni mu süda on elav
elab ka maa, mida armastan.
Maa minu ema
Taevas minu isa –
anna mulle juured,
anna mulle tüvi,
anna mulle oksad.
Siis ma seisan puuna,
juured sinu mullas,
oksad päiksekullas.
Siis ma kannan vilja.Maa meie ema
Taevas meie isa –
anna meile juured,
anna meile tüvi,
anna meile oksad.
Siis me seisame puuna,
juured sinu mullas,
oksad päiksekullas.
Siis me kanname vilja.
Kulla puu kulla karva
Kallis paju pärli karva
Lehi õbe helme karva
Taiva kojan te sinitsen
Tuulte tuan te hubatsen
Pilve patjul te puhkaje
Soovi et miu kulleside
Palu et miu märkasside
Ooda et miu tunnesside
Kulla puu miul anna kuube
Kallis paju pärga pähe
Lehi suuvi õbe hääle
Hääle pehme sügave ja
Selge puhta südame ja
Taiva kojast kauni viisi
Tuulte tuast tuule muusika
Siis saa laulda kulla puule
Kallil pajul pärli karva
Õbe helme lehtile ja
siis miu mõtsa kulleve ja
mäe ja maa miu mõistave ja
taiva targa tunneve
Siis me ütsteist mõistame ja
Siis me ütsteist tunneme ja
Oleme me ühte metsa/merda
Oleme me ühte meelta/jõudu
Oleme me ühte maada/hinge
Kes metsa rüppe hoiavad,
need hundi väe sealt leiavad.
Kel vaprust jääb veel varuks,
saab tugevaks kui karu.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Kui laante lõhnu tajuvad,
siis jõudnud ongi koju nad.
Seest sulavad kui vaha,
kes näinud puude taha.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Nad linnulaulu kuulevad
ja samastuvad tuulega.
Lend õhuvalla ilmas
neil avab kotka silmad.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Teel lendavad kui pistrikud,
maas roomavad kui rästikud,
vees ujuvad kui kalad.
On igas meeles vabad.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Bürood ja pangad unuvad,
kui täiskuu suunas uluvad.
Nii rõivad kui ka raha
maa alla matvad maha.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Ei uita enam linnades.
Neil oma teekond minna ees.
Nüüd elavad muudmoodi,
ei kipu linna poodi.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.On vallatud kui oravad,
kel lahti metsa väravad.
Neil õeks ja vennaks olla
võib angervaks ja kolla.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Ja surmani on sõpradeks
kõik hirved, kitsed, põdrad, kes
ei salli püünisraudu.
Teed käivad soode kaudu.
Sirgu metsa, sirgu metsa, sirgu metsa, sirgu metsa.Nad prahitoojaid kiusavad
ja siugudena siunavad.
Neil kaotsi läinud passid,
on vabad kui metskassid.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Kel peeglid puhtas allikas
ja silmad uduhallikad
ning sängid pehmes samblas,
on taevatähetargad.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.Ööpäevi kallistavad reas,
nad õnnelikud halvas, heas.
Metsmaasika keed kaelas
ja metsatütred kaenlas.
Metsa rüppe, metsa rüppe, süda kutsub metsa rüppe.
Sulle kuuluvad, sulle kuuluvad…
Sulle kuuluvad kõik need sinetavad metsad
sulle kuuluvad kõik need kuldsed viljapõllud
sulle kuuluvad kõik need rohetavad niidud
sulle kuuluvad rannad, kadakad ja tiirud.Kui sa hoiad kinni käest, oma väest, oma juurtest.
Siis sa seisad kui kõrgel mäel ja sa näed ja sa tunned:Et sulle kuuluvad kõik ta hällilaulud hellad
sulle kuuluvad kõik ta rõõmsad pulmakellad
sulle kuuluvad kõik ta töödest rakkus pihud
sulle kuuluvad kõik ta jäävalt jahtund ihud.Ja sa hoiad kinni käest, oma väest, oma juurtest.
Siis sa seisad kui kindlal mäel ja sa näed ja sa tunned:Et sulle kuuluvad kõik ta suudlused ja tunded
sulle kuuluvad kõik ta unistused, õnned
sulle kuuluvad kõik ta kõrged mõtted, aated
sulle kuuluvad kõik ta selged silmavaated.Ja ma laulan siin oma väes, oma maal, oma keeles.
Ja ma annan sulle käe, et sa näeks ja sa tunneks:Et meile kuuluvad kõik need sinetavad metsad
meile kuuluvad kõik need kuldsed viljapõllud
meile kuuluvad kõik need rohetavad niidud
meile kuuluvad rannad, kadakad ja tiirud.Ja me seisame hoides käest, ühes väes, ühel meelel.
Ja me hoolime oma maast, oma juurtest, oma keelest.Ja meie kuulume … ja meie kuulume…ja meie kuulume…oma maale.
Tule tule vellekene, väekene valla
Õekene hellakene, väekene valla
Inimhinge õrnakene, väekene valla
Kulla kulla kuukene, väekene valla
Hõbe helme tähekene, väekene valla
Paista ilu päevakene, väekene valla
Metsa vaimu loomakene, väekene valla
Vee vaimu voolukene, väekene valla
Väe taime vaimukene, väekene valla
Inimkaimu kullakene, väekene valla
Esiisä kallikene, väekene valla
Armas ema keelekene, väekene valla
Kulla isa meelekene, väekene valla
Kena kume kuukene, väekene valla
Ilmailu imetleja, väekene valla
Tusameele tujutseja, väekene vallaSiin saab ilma uueks loodud, väekene valla
Siin saab elu uueks kootud, väekene valla
Siin saab silma nägijaksi, väekene valla
Siin saab meeli mäletama, väekene valla
Siin saab keeli kõnetama, väekene vallaTaevaratta veeretaja, väekene valla
Ilmaratta ilmutaja, väekene valla
Tammejuure juuretaja, väekene valla
Loomislaulu veeretaja, väekene valla
Ilmaruumi tervendaja, väekene valla
Suurevaimu vennakene, väekene valla
Elu õie õekene, väekene vallaTule tule rõõmustama, väekene valla
Tule tule julgustama, väekene valla
Tule tule armastama, väekene valla
Tule tule puudutama, väekene valla
Tule tule tuulutama, väekene valla
Tule tule kuulutama, väekene valla
Tule tule luulutama, väekene valla
Neiokõsõ noorõkõsõ, oilii, oililoo
Poisikõsõ poole venna, …
Naesekese ti ilosa
Mehekese ti vägeva
Vanaima targakõsõ
Vanaesa naljalidse
Kaege tuu mõtsa pääle
Vahtke tuu variku pääle
Kaege tu paju pääle
Vahtke tu tammiku pääle
Kaege tuu kuusiku pääle
Mõni puu om pikempä
Mõni jändrik jämmempä
Mõni kõivu kõverampa
Kas na põlkva tõenetõista
Laida tõise ossakõisi
Laida laia ladvasida
Tõinetõise lehekesi
Tõinetõise õiekesi
Tõinetõise viljakesi
Ei na põlkva tõenetõista
Laida uma ossakõisi
Laida uma ladvasida
Ossa neil üte hoiave
Ladva neil üte langeve
Üten kuun neil kumaruspaika
Ühten kuun neil kasvupaika
Juured sügavalta tuleva
Ossad kõrgusesse tõusva
Tüvi neitel tugevampa
Üten paigan painupaika
Ladva neil ühte hoiave
Hoidkem ikka tõenetõista
Kandkem ikka tõenetõista
Puu on puude kõrgune, muru murumadal,
õnn on õnnesuurune, selg on seljataga.
Valu on mäekõrgune, usk tas murumadal,
kui me lõpuks virgume, hing on vait ja vaga.
Kui me lõpuks virgume, puu on murumadal,
muru puude kõrgune, kinni kasvand rada.
Siis näib õnn mäekõrgune, valu murumadal,
kui me lõpuks virgume, kõik on seljataga.Taevas taevakõrgune, silmapiir on kauge,
lähedal on lähedus, kuni usk ei rauge.
Kuni ükskord virgume, hing on vait ja vaga,
kuni üle sirgume sest, mis seljataga.
Kui me lõpuks virgume, taevas jälle madal,
silmapiir on lähedal, elu seljataga.
Siis on madal kõrgemal, kõrge paistab madal,
kui me ükskord virgume, kõik on seljataga.Keset ilma Ilmapuu – ta on kõrgem veelgi,
kui on valu, õnn või rõõm, tähed linnuteelgi.
Suurem kõigest ilmapuu, suurem veel kui maa,
ainult laulu sisse veel ära mahub ta
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks õnne laulame, tähtsaks olemise.Kui me ükskord virgume, ees on jälle algus,
seisab õites ilmapuu, okstes päiksevalgus.
Laulu sees me virgume kõrgemaks kui puu
Ilmapuuna elame, kuni laulab suu
Põlvest põlve laulame rõõmudest ja murest,
sellest, millest hingame, maast ja veest ja tulest,
laulu sees me virgume kõrgemaks kui ise,
suureks ennast laulame, suureks olemise.
Emake maa, emake maa,
emake maa, mu emake maa.
Lauluga, lauluga,
õnnistan sind, mu emake maa.
Tantsuga, tantsuga,
õnnistan sind, mu emake maa.
Mõttega, mõttega,
õnnistan sind, mu emake maa.
Kätega, kätega,
õnnistan sind, mu emake maa.
Tänuga, tänuga,
õnnistan sin, mu emake maa.
Palvega, palvega,
õnnistan sind, mu emake maa.
Tule tuli, tule tuli, tule, tule, tule.
Tule vesi, pese vesi, tule, tule, tule.
Tule tuul, pühi tuul, tule, tule, tule.
Tule maa, kanna maa, tule, tule, tule.Tuli tuli, tuli tuli, tuli, tuli, tuli.
Tuli vesi, pesi vesi, tuli, tuli, tuli.
Tuli tuul, pühkis tuul, tuli, tuli, tuli.
Tuli maa, kannab maa, tuli, tuli, tuli.
Tuli maa, annab maa, tuli, tuli, tuli.
Tuli maa, hoiab maa, tuli, tuli, tuli.Tänu tuli, tuli tuli, tänu, tänu, tänu.
Tänu vesi, vesi pesi, tänu, tänu, tänu.
Tänu tuul, pühkis tuul, tänu, tänu, tänu.
Tänu maa, kannab maa, tänu, tänu, tänu.
Tänu maa, annab maa, tänu, tänu, tänu.
Tänu maa, hoiab maa, tänu, tänu, tänu.Maa hoiab, mina hoian maad, maad, maad.
Maa kannab, mina hoian maad, maad, maad.
Maa annab, mina hoian, maad, maad, maad.
Maa hoiab, mina hoian, maad, maad, maad.
Naa naa naa nii naa naa nii,
nii nii nii nii nii nii niiii
See on meie maa laulu
maa laulu püha laulu
püha laulu loodus laulu
armu laulu hinge laulu
kutsun kõiki kuulamada
lugulaulu kaasa laulma
tulge kokku hingekesed
maa pealta mere pealta
põllu pealta metsa pealta
püha paiga kivi pealta
Nursipalu puude pealta
aitke meile tuua väge
tuua selgust meie riiki
tuua valgust meie silmi
tuua puhtust meie häälde
et sel laulul oleks väge
murda pimeduse loori
mis on rahast põimituda
ahnusesta heegeldatud
võimujanust toidetuda
kõik kallid eesti rahvad
oleme me ühte verda
oleme me ühte metsa
tulge kaasa rändamaie
lähme oma lapsepõlve
memme taadi kodutallu
kuis me jooksime seal ringi
mööda kastest murulappi
mööda samblast metsarada
sõime laanes marjakesi
kuulasime õpetusi
memme-taadi õpetusi
nemad kandsid õpetusi
surematuid õpetusi
hoidsid seda mis on püha
leidsid metsast tervendusta
leidsid metsast vastuseida
kõiki elu vastuseida
meenutage seda tarkust
taaselustage tarkust
laske lahti rahaahnus
laske lahti võimuahnus
lõpetage metsaraie
seisatage valmetida
lõpetage loodussõda
raha suunab meie väge
pangad söövad meie väge
vähendavad metsa väärtust
mürgitavad inimesi
meie kätes on see jõudu
muuta tuleviku samme
tulge kokku, ühinege
näidake et rahvas hoolib
tõde tulgu avalikuks
valed mingu mere põhja
äike tule purusta
kõik need kaed silmadelta
südametelt lukud murra
armastus peab saama välja
ühendamaks inimesi
meil on antud vahendida
oma õnneks, oma rahuks
kõigil ühed kannatused
hoidkem kokku, saagem kokku
kujundagem tulevikku
et me lastel oleks rikkust
metsarikkust, loodusrikkust
vaimurikkust, armurikkust
loome põlve parema
loome riigi ausama
loome paiga säästvama
maaema, maaema
kuula meie appihüüet
aita sellel kasvada
aita sellel valitseda
aita luua rahu maapeal
Meil on elu keset metsa
Keset puid ja põõsaid
sammalt ja lilli
Meil on elu keset metsaMeil on mitu oksa
Meil on mitu oksa
Aga tüvi see tõuseb taeva poole
Aga tüvi tõuseb sinitaeva sisseMeil on elu keset metsa
Meil on elu keset metsa
Aga süda see laulab päikese poole
Aga süda laulab kuldse päikse pooleMeil on elu keset metsa
Meil on elu keset metsa
Aga seda me teame
et siniseks taevaks saame
Sest süda laulab kuldse päikse pooleMeil on elu keset metsa
Meil on elu keset metsa
Keset puid ja põõsaid
sammalt ja lilli
Meil on elu keset metsa…
See maailm, mis elab sinus,
mis sinuga ühte loodi,
on sama vana kui sina
ja veidi su enda moodi.See maailm sind peab kandma
ja sina pead kandma maailma,
ta on nii soe ja pehme,
tal on kaks niisket silma.Kaks niisket lapsesilma,
mis võtavad sinult rahu.
Sa tunned, et kunagi enam
sa oma maailma ei mahuJa maailm enam ei mahu
su sülle sooja ja varju.
Nii on see ikka olnud,
miks siis sa ikka ei harju,et kõike ei saagi võtta,
et kõike ei saagi anda,
et vabadus on ja valu,
mis tuleb sul endal kanda.
Ma kõnnin hallil lõpmata teel,
kesk nurmi täis valmivat vilja.
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed
ju lapsena teesid armastas meel.Teed laulavad õhtul hilja,
need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed.
Need otsata kutsuvad jooned,
ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed.
Nii pikad ja tolmused kõik need teed,
need rändaja eluhooned.Ju lapsena teesid armastas meel,
ju lapsena kuulda te juttu,
ju lapsena kõndida armastas meel,
oma laulu nii laulda hallil teel,
kui polekski ilmas ruttu.
Tund hiline nüüd laulab lõpmata,
meel igatseb tolmuta randa.
Tund hiline, tee on kõva kui kee,
mind hoiab kui mõrsjaks enesele,
ei siiski saa pärale kanda.Ma kõnnin hallil lõpmata teel,
kesk nurmi täis valmivat vilja.
Ma kõnnin ja kõnnin otsata teed,
kui teede laul tee helisev meel.Ja kõik on nii õhtul hilja,
ja kõik on nii õhtul hilja…
Meil on tuba tuule pealla
elu ilma ääre pealla
maja marja varre pealla.
Seal kus kurgede koduke
hane hella eluase.
Meil on päike põrandaksi
kuu on pealla katuseksi
tähed eessa akenaiksi.
Udu löönud uksed ette
vikerkaar on väravaksi.
Lähme kuuda kuulamaie
tähteda teretamaie.
Kas on kuulla kuube seljas
ehal hõbe helmeeida
kuusel kuljuseid kõlistada
tähtel täringit täristida.
Tule tule/joolelee
päevapärga/joolelee
Veeri meie / õue pääle
Astu tsõõri / moro pääle
Päiv andku / tüü jõudu
Tüüjõudu / elujõudu
Päivä jõudu / päälikile
Tüüjõudu / tütarile
Rammu anna / poegadele
Kuule kuule / kuukene
helkvad taeva / tähekesed
ehatähte / illukene
aja viha / mu pealt ära
aja valu / külma vette
aja mured / mere taha
Kõik hirmud / ilma mingu
Kõik armud / ilmast tulgu
Õnne meie / õue pääle
Kelle õuese õunapuu?
Meie õuese õunapuu.
Metu oksa õunapuul?
Kolm oli oksa õunapuul.
Metu õita oksale?
Kolm oli õita oksale.
Metu õuna õiele?
Üks oli õuna õiele.
Sai neede õunad valmis saanud,
tuli tuul ja tõstis torma,
raputase õunad meresse.
Merest tõusis üles kirju lindu,
lendas meie õuest läbi,
lendas meie lepikuie
arvas meie aavikuie
määras meie männikuie
kukkus meie koppelie.
Meie koplis kolmi põesast:
üks oli põesas õbepõesas,
teene põesas vaskepõesas,
kolmas kullakeeruline.
Võttis kullatse omaksi
akkas siis pesa pesitama,
puuraagu korjama.
Tegi kuu ja tegi kaksi
poole kuuda kolmatagi.
Sai see pesa valmis saanud,
akkase mune munema;
Munes kuu ja munes kaksi
poole kuuda kolmatagi
Sai need munad munetud,
akkas poegi auduma;
Audus kuu ja audus kaksi
poole kuuda kolmatagi
Sai need pojad audunud,
akkase neida kasvatama,
kasvatama, kangutama;
sai need pojad kasvatud,
akkas neida pillutama.
Ühe pani kuuks kumamaie
teise täheks taevaaie,
kolmanda päevaks pääle ilma.
Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Inimestelt kadund aru võtvad metsa ülearu.
Inimestelt kadund aru võtvad metsa ülearu.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Suured kuused raiutud, väiksed maha sõtkutud.
Suured kuused raiutud, väiksed maha sõtkutud.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Hiiepuud on lõhutud ja pühad paigad rikutud.
Hiiepuud on lõhutud ja pühad paigad rikutud.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Ristipuid on ahju aetud, suured tammed maha saetud.
Ristipuid on ahju aetud, suured tammed maha saetud.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Metsades on kännupuud ja kanarbikus ulub tuul.
Metsades on kännupuud ja kanarbikus ulub tuul.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Kuidas asju lahendada, oma muret vähendada?
Kuidas asju lahendada, oma muret vähendada?Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Mis meil läinud valesti, kuidas teha õieti?
Mis meil läinud valesti, kuidas teha õieti?Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan,
oi tule metsa kaema.Rahul olla küll ei saa, oh tule Jaan ja avita.
Rahul olla küll ei saa, oh tule Jaan ja avita.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Kuulame ta õpetusi, vana targa juhatusi.
Kuulame ta õpetusi, vana targa juhatusi.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Võtke kohe aru pähe, aega selleks jäänud vähe.
Võtke kohe aru pähe, aega selleks jäänud vähe.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Laske lahti rahaahnus, unustage võim ja kaklus.
Laske lahti rahaahnus, unustage võim ja kaklus.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Puud ja metsaelajad meie kaitset vajavad.
Puud ja metsaelajad meie kaitset vajavad.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Et te leiaks lahendusi uurige vanu õpetusi.
Et te leiaks lahendusi uurige vanu õpetusi.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Nagu meie metsale, nõnda metsa meitele.
Nagu meie metsale, nõnda metsa meitele.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Metsast leiad tervendusta, raba pealt saad õpetusta.
Metsast leiad tervendusta, raba pealt saad õpetusta.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Te peate metsa minema ja puude alla istuma.
Te peate metsa minema ja puude alla istuma.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Süvenema, mõtisklema, lahendusi sepitsema.
Süvenema, mõtisklema, lahendusi sepitsema.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Leidke üles oma vägi, oma rahva lauluvägi.
Leidke üles oma vägi, oma rahva lauluvägi.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Uued viisid leiutage, kuidas asjad lahendada.
Uued viisid leiutage, kuidas asjad lahendada.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Ühinege, otsustage, tegutsege, vastutage.
Ühinege, otsustage, tegutsege, vastutage.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Nii saate põlve parema, tuleviku helgema.
Nii saate põlve parema, tuleviku helgema.Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.
Oi Metsa-Jaan, oi Metsa-Jaan
tuli metsa kaema.Eesti mets saab hästi hoitud, lahendused üles leitud.
Üheskoos ja rõõmuga me saame Eestis elada.