Viljapuuaia

Esna Viljapuuaia Esna Mõis
Esna Mõisa poolne osa.
 

Esna Viljapuuaia krunt Esna Mõisa vastas
Esna Viljapuuaia poolne osa – Google Maps
 
Asukoht: Viljapuuaia, Esna küla, Paide linn, Järva maakond, Eesti
Pindala: Üldpindala 1,062 hektarit, ehitiste aluse pindalaga 56m2

 
Hoiame oma kodukohti ja hoiame Eestit
Tegemist on Esna Mõisa endise Viljapuuaiaga, mis ühest servast külgneb endise jahilossi teega. Kindlasti väärib see koht ja piirkond hoidmist, taastamist ning head kohtlemist.
 
Jahilossitee – pilt 1 Jahilossitee – pilt 2 Jahilossitee – pilt 3
 
Infot mõisa puuviljaaia, mõisa ja tema ümbruse kohta
Puudealleesid oli mõisa ajal kolm: läbi tammiku mõisakalmistule, idasuunas metsaülema eluhooneni ehk nn. jahilossi tee ning puiestee oli ja on ka praegu maantee ääres. Jahilossitee on Esna mõsinike poolt loodud maakiviaedade ja põlispuudega piirnev põldusevaheline tee, mis viis mõisast idasuunas asuvale metsaülema eluhooneni. Tänaseks on maakiviaiad lagunenud ja omapärast teed on vaevu põldude ning üksikute põlispuude vahel märgata.

Jahilossitee on oluline ning omapärane Esna mõisapargi ja Esna maastikukaitseala tähenduses, mis kultuuriajaloolise objektina väärib taastamist.
 

Pargi- ja mõisa kunagisel viljapuuaia alal leidus 2003. aastal 55 liiki, neist viis okaspuud. Looduslikke puittaimi oli 23, võõramaised 32, neist kuus viljapuud ja marjapõõsad. Ülejäänud 26 olid harilik elupuu, euroopa ja siberi lehis, harilik ebajasmiin, tara-, keskmine ja roosakas enelas, hõbehaab, metskibuvitsa kultivar ‘Foecundissima’, näärelehise kibuvitsa kultivar ‘Plena’, palja- ja punalehine kibuvits, siberi kontpuu, tatari kuslapuu, punane leeder, suur läätspuu, palsami-, berliini (kännuvõsud) ja lõhnav pappel, harilik pihlenelas, harilik põisenelas, hõberemmelga teisend var. sericea, harilik ja ungari sirel, tähk-toompihlakas ning tatari vaher. Kohalikest puudest on enim juurdekasvu andnud harilik vaher, haab, raagremmelgas ja kased; tamm ning pärn märksa vähem. Eriti ohtralt on vahtraid.
 

Matkatee
Jahilossitee taastamisel saaks näiteks olemasoleva jalgratta matkatee sellega ühendada, mis tooks ka matkatee paremini Esna mõisa esisele.
 

Esna pargi allikad
Rühm tõusu- ja langeallikaid Järva maakonnas Järva vallas Esna küla juures. Rühm koosneb umbes 10-st suhteliselt veerikkast alalisest allikast ja mõnekümnest ajutiselt, ainult suurvee ajal, moodustuvast allikast. Allikatest saab alguse Esna jõgi.
 
Esna jõgi
Jõgi Järva maakonnas, üks Pärnu jõe vasakpoolsetest lisajõgedest. Pikkus 24,4 km, voolab enamikus soisel alal vähese inimasustusega piirkonnas. Lähtub Esna pargi allikatest, suubub Pärnu jõkke 119,5 km kaugusel suudmest. Läbib Paide tehisjärve. Jõkke suubuvad Öötla oja, Suurpalu peakraav, Sargvere peakraav ja Luua oja. Kalastikus jõeforell, haug, särg, luts, võldas.
 
Maastikukaitseala
Esna maastikukaitseala asub Järvamaal Järva ja Paide linna piiril. Maastikukaitseala loodi 2006. aastal Esna allikate, Esna allikajärve ja Esna pargi kaitseks. Maastikukaitseala kuulub Natura 2000 koosseisu. Esna mõisa allika juurde on looduskooli rahvas pannud ilusad tumesinised topsid kuldsete tähemärkidega. Esna asub keset Eestit. Sinna on umbes tunni või pooleteise tee Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Viljandist, Raplast.
 

Maakatastrist: 68401:001:0097 – CLC – OTD / 19 / 26597
Common Law Court Vis Legis Esna Viljapuuaia Marko Veide
 

 
Allikad:
http://sinioru.ee/mka
https://matkatee.ee/matkamarsuut/esna-mois/
https://www.looduskalender.ee/n/en/node/2066
http://eestiloodus.horisont.ee/artikkel2728_2720.html
https://www.commonlawcourt.com
https://www.ecosia.org
 
 
Tänutundes – Armastuses – Valguses
Elus Inimene – Marko Veide