Viljapuuaia

Esna Mõisa poolne osa.
 

Esna Viljapuuaia poolne osa – Google Maps
 
Asukoht: Viljapuuaia, Esna küla, Paide linn, Järva maakond, Eesti
Pindala: Üldpindala 1,062 hektarit, ehitiste aluse pindalaga 56m2

 
Hoiame oma kodukohti ja hoiame Eestit
Tegemist on Esna Mõisa endise Viljapuuaiaga, mis ühest servast külgneb endise jahilossi teega. Kindlasti väärib see koht ja piirkond hoidmist, taastamist ning head kohtlemist.
 
Jahilossitee – pilt 1 Jahilossitee – pilt 2 Jahilossitee – pilt 3
 
Infot mõisa puuviljaaia, mõisa ja tema ümbruse kohta
Puudealleesid oli mõisa ajal kolm: läbi tammiku mõisakalmistule, idasuunas metsaülema eluhooneni ehk nn. jahilossi tee ning puiestee oli ja on ka praegu maantee ääres. Jahilossitee on Esna mõsinike poolt loodud maakiviaedade ja põlispuudega piirnev põldusevaheline tee, mis viis mõisast idasuunas asuvale metsaülema eluhooneni. Tänaseks on maakiviaiad lagunenud ja omapärast teed on vaevu põldude ning üksikute põlispuude vahel märgata.

Jahilossitee on oluline ning omapärane Esna mõisapargi ja Esna maastikukaitseala tähenduses, mis kultuuriajaloolise objektina väärib taastamist.
 

Pargi- ja mõisa kunagisel viljapuuaia alal leidus 2003. aastal 55 liiki, neist viis okaspuud. Looduslikke puittaimi oli 23, võõramaised 32, neist kuus viljapuud ja marjapõõsad. Ülejäänud 26 olid harilik elupuu, euroopa ja siberi lehis, harilik ebajasmiin, tara-, keskmine ja roosakas enelas, hõbehaab, metskibuvitsa kultivar ‘Foecundissima’, näärelehise kibuvitsa kultivar ‘Plena’, palja- ja punalehine kibuvits, siberi kontpuu, tatari kuslapuu, punane leeder, suur läätspuu, palsami-, berliini (kännuvõsud) ja lõhnav pappel, harilik pihlenelas, harilik põisenelas, hõberemmelga teisend var. sericea, harilik ja ungari sirel, tähk-toompihlakas ning tatari vaher. Kohalikest puudest on enim juurdekasvu andnud harilik vaher, haab, raagremmelgas ja kased; tamm ning pärn märksa vähem. Eriti ohtralt on vahtraid.
 

Matkatee
Jahilossitee taastamisel saaks näiteks olemasoleva jalgratta matkatee sellega ühendada, mis tooks ka matkatee paremini Esna mõisa esisele.
 

Esna pargi allikad
Rühm tõusu- ja langeallikaid Järva maakonnas Järva vallas Esna küla juures. Rühm koosneb umbes 10-st suhteliselt veerikkast alalisest allikast ja mõnekümnest ajutiselt, ainult suurvee ajal, moodustuvast allikast. Allikatest saab alguse Esna jõgi.
 
Esna jõgi
Jõgi Järva maakonnas, üks Pärnu jõe vasakpoolsetest lisajõgedest. Pikkus 24,4 km, voolab enamikus soisel alal vähese inimasustusega piirkonnas. Lähtub Esna pargi allikatest, suubub Pärnu jõkke 119,5 km kaugusel suudmest. Läbib Paide tehisjärve. Jõkke suubuvad Öötla oja, Suurpalu peakraav, Sargvere peakraav ja Luua oja. Kalastikus jõeforell, haug, särg, luts, võldas.
 
Maastikukaitseala
Esna maastikukaitseala asub Järvamaal Järva ja Paide linna piiril. Maastikukaitseala loodi 2006. aastal Esna allikate, Esna allikajärve ja Esna pargi kaitseks. Maastikukaitseala kuulub Natura 2000 koosseisu. Esna mõisa allika juurde on looduskooli rahvas pannud ilusad tumesinised topsid kuldsete tähemärkidega. Esna asub keset Eestit. Sinna on umbes tunni või pooleteise tee Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Viljandist, Raplast.
 

Maakatastrist: 68401:001:0097
 

Ühistransport:
Bussid 9, 17, 35
Peatus: Vilismäe 5100591-1 (peatus.ee)
Peatus: Vilismäe 5100591-1 (google.com)

Bussid 9, 17-2, 35
Peatus: Vilismäe 5100592-1 (peatus.ee)
Peatus: Vilismäe 5100592-1 (google.com)

 
Kareda-Esna maastik
 
Ala paikneb Kareda ja Roosna-Alliku valla piiril, hõlmates Kareda valla Esna ja Kareda küla keskosa ning Roosna-Alliku valla Esna küla lõunaosa. Ala, mida läbib Peetri – Roosna-Alliku maantee ning Esna jõgi, võib jagada tinglikult kolmeks osaks: muistne Kareda küla, 20. sajandi I poolel tekkinud Esna raudteeküla ning Esna ja Kodasema mõisad. Kareda küla on esmakordselt mainitud 1212. a. Henriku kroonikas. Eestlaste muistse iseseisvuse ajal oli Kareda üks põhjapoolse Eesti tähtsamaid keskusi. Kunagisest sumbkülast on aja jooksul kujunenud ridaküla. Külas on säilinud tervikuna 3 ja põhiosas 5 rehielamut, lisaks on külas 15 taluaita, neist vanim pärineb 1812. a. Siinne sepikoda arvatakse pärinevat Põhjasõja-eelsest ajast. Säilinud on ka 1867. a. ehitatud unikaalne rehielamu-tüüpi paekivist koolihoone, 1880.a. rajatud külapood ja 1896.a. ehitatud vallamaja.

16. sajandist pärinevad vesiveski ja magasiait on varemetes. Siinne Taaveti-Hansu talu on Eduard Viiralti isa sünnikodu, millega ka kunstnik ise tihedalt seotud oli. Kareda küla auväärse ajaloo tähistamiseks paigaldati küla peatänava äärde 1988. a. skulptor Robert Volki poolt mitme meetri kõrgusest ristkülikukujulisest graniitrahnust väljaraiutud Kareda küla mälestuskivi, nn. Kareda kivi. Kareda küla põhjatipus, Kareda ja Roosna-Alliku valla piiril, Vilismäe talu maadel asub oletatav muinaslinnus I aastatuhandest “Villismägi”. Küla lääneserval väärivad tähelepanu looduskaitse all olevad Kareda allikad, millest väljavool toimub Esna jõkke. Esna jõe ülemjooksul ca 1 km Kareda muistsest külast loodes asub 20. sajandi 20-ndatel aastatel raudteeasulana tekkinud Esna küla (alevik). Nimetatud perioodist pärinevad raudteejaama kahekorruseline puithoone ja Aaviku veski, mille seadmed ja interjöör on suhteliselt heas korras. Külas on säilinud tolleaegne plaanilahendus, hoonestus ja miljöö. Küla ilmestab allikatoiteline tehisjärv, mis on kohalike elanike supluskohaks.

Raudteekülast põhjas asuv Esna mõisaansambel on ehitatud põhiliselt 19. sajandil. Klassitsistlikus stiilis ansamblisse kuuluvad mõisa ühekorruseline peahoone, ait-kuivati, piimaköök, tall, viinavabrik ja kasvuhoone. Lagunenud kõrvalhooneid käesoleval ajal taastatakse. Mõisa peahoonet ümbritseb 6,5 ha suurune põlispuudega park, millele lisab ilu teda läänest piirav 0,5 ha suurune rohke taimestikuga Esna allikatoiteline paisjärv. Allikafrondist, mille pikkus on üle 200 m, saab alguse Esna jõgi. Koht on sobiv veelindudele talvitumiseks. Allikad koos järvekese, mõisapargi ja jõega on maaliline loodusfragment. Esna mõisaansamblist ca 1,2 km Roosna-Alliku poole väärib tähelepanu Kodasema mõisa kohalikust dolomiidist kuivati-meierei-elumaja. Kodasema mõisapargis asuvas hoones tegutseb katoliku kiriku koolituskeskus. Esna ja Kodasema mõisa vahelises metsas Esna kabelimäel on säilinud Grünewaldi perekonna kodukalmistu (rajatud 1831 – 1842) ning neogooti stiilis kabel. Uhkeldavalt suure portaali ja roosaknaga kabel, mis on ümbritsetud põlispuudega.
 
Vanakooli, endine Esna koolimaja, natuke alla 3km eemal.
 
Tänutundes – Armastuses – Valguses
Elus Inimene – Marko Veide