Kui suurelt me asju vaatleme, kas läbi piiratud pilgu või haarame sinna alla kogu oma kujutlusvõime. Mille jaoks me midagi teeme või tegemata jätame ning kes otsustab situatsioonide lahendi üle ja kus on lahendi algus, lahendi lõpp? Püüd aegajalt esitleda olukordi endale heas valguses, mitte tões. Kas me lisame tahtlikult oma varjamised, vaated ja tõekspidamised nendesse olukordadesse või on ühisväljas kõrgeim eesmärk ette määratud ja meie täidame lihtsalt oma osa vastavas ajahetkes. Kas me tunneme mingil hetkel ära oma rolli, kas meil on võimalik sellest rollist ka välja tulla, et mängureegleid muuta? Miks me miskit teeme, äkki ongi kõik situatsioonid ideaalsed ja ei vaja meie mõistuse tahtlikku ega ennetavat sekkumist.…