Sa otsid seda, mis on tõeline. Sa otsid seda, mis on päris ja mis on nii ehe sinu enda südames. Sa ei lepi vähemaga, sa ei ole valmis loobuma sellest ei ühegi lihtsama võimaluse nimel. Sa tead, et su elu ei omaks mitte mingisugust tähendust kui sa elaksid teiste poolt seatud piirides ja reeglites. Sa tead, et sa ei tunneks kunagi tõelist elu endas voolamas leppides elamisega teiste poolt seatud normides. Sa otsid, sest sa tunned seda endas. Sa otsid, sest sa tead sügaval enda olemuses, et mitte miski muu ei ole võimeline sind täitma. Sa otsid ja sa tead, et sa leiad. Sa tead, et üks päev sa võid…

Kas oleme kõrvale vaatajad ja edasi liikujad, või oleme need, kes seisatavad ja vaatavad, kas oleme need, kes toetavad ja hoiavad, kes puudutavad, kes aitavad? Mis ajendab meid eemalduma, keerama pilgu, vaatama mujale. Kas soovime läbi vaadata, vaadata läbi kõigist kihtidest, kõigest või soovime oma harjumupärases, oma mugavustsoonis jätkata? Me ise teame, milleks me võimelised oleme. Me teame, kes me oleme. Isegi kui oleme hetkel need, kes viskavad pilgud kõrvale, selle asemel, et vaadata, näha ja tunnetada. Muutuseks, kasvamiseks, arenguks, on hetked praeguses. Need hetked, kui on soov kõrvale vaadata, need hetked on kasvamise proovikivid, meile endile. Tulgem välja, tulgem välja, vaadakem silmadesse, rääkimaks iseendi ja teistega, olemaks üksteisele olemas.…