Kui enda ja enda tegevuse üle käib pidev kontroll mis hoiab meie tegemisi ja käitumisi ohjes siis ei saa me teha seda, milleks me loodud oleme. Arvates aegajalt, et sedaviisi me käituda ei tohi, me pole piisavalt ilusad, seda me ei suuda laadi mõtlemine. Me piirame ennast kehtestatud reeglite, uskumuste, tõekspidamiste järgi, mille oleme endile ise seadnud. Tegevuse või tegematuse taga on erinevad hirmud, hirmud mis meie sisse tulnud teadlikul või ebateadlikul viisil. Olgu selleks varasemalt kogetud sündmused või teiste inimeste poolt poetatud sõnad mis haaravad meid nõnda, et jäämegi neid ajapikku uskuma. Jäädes uskuma enda ja teiste õeldud sõnu. Igal mõtel ja sõnal on vägi, kasutame neid hoolikalt. Kontrolli…

Muutuvad situatsioonid ja muutub aeg aga meie oleme, meie jääme. Sündides loodi meile keha aga meie hing oli kehastuseks juba eelnevalt valmis. Keha on vahend uute kogemuste nägemiseks, kuulmiseks, tundmiseks, kogu elava kogemiseks. Oleme loodud üksteist toetama, aitama, kaitsma, väestama aga päris edusammud teeb meist igaüks omale sobival ajal ise kui me selleks parasjagu valmis oleme. Just enda sisemist maailma tundma õppides elavneb sisemine ja tärkab algallika tarkus mis meis alati on. Igatsedes armastust võiksime endas ära tunda selle piiritu armastuse. Julgeme olla iseendaga vaikuses, julgeme olla armastus ise. Meis on tühjus, meis on armastus, meis on kõik see mis siia maailma loodud, meis kõigis on see mis siia luuakse.…

Armastus enda vastu on see kui julged eluga edasi minna, olgu seis milline tahes. Lähed armastades, usaldades, teadmata mis tulevik võib tuua, kuhu tee sind ka ei vii. Uued teed ootavad käimist ja teid mida käia on lõputult. Õiged teid valida on omaette oskus aga kuulata võiks oma enese südame häält. Ette mõelda pole mõtet, olnut kahetseda ka ei tasuks. Olla kohal igal momendil ja anda endast parim just sel hetkel. Ei saa kallimasse lihtsakäeliselt suhtuda aga ei saa ennast ka ära unustada, sina oled enda mina A ja O. Kui on uus sisemine hingamine toimunud ja elukaaslasest on ajapikku märgatavalt lahku kasvatud siis tuleb minna teele. Armastad teda kindlasti…

Ühte Eesti Emapajupuud füüsilisel kujul enam haabersti ringristmiku läheduses pole aga tema Järglased elavad meie planeedil veel sadu, pigem tuhandeid, võibolla isegi miljoneid aastaid edasi erinevates väekates paikades üle kogu kauni Eestimaa. Inimesed peaksid aru saama, et kogu maa on Elav, inimese tekitatud tehis elukeskkond seda aga ei toeta. Mida rohkem me elame kooskõlas loodusega, seda rohkem elame kooskõlas iseenda ja oma südamega. Elades südames, elame rahus, vaikuses, kooskõlas, harmoonias, õnnes ja armastuses. Kas suudame näha ennast puuna või hoopis miski muuna, miks mitte maana, päiksena või kuuna. Paneme suurtele ja väikestele puudele aina rohkem ja rohkem rõhku, seda eriti veel linnas. Jätkusuutlik kasv on olemasolevate ja tulevaste puude kasv…

Tulge kõik Paju alla, Paju all on hea! Tulge toetage oma kohalolekuga Tema õigust elule. Kuigi võib mõelda, et see on vaid üks puu, nüüd juba üle tuhandest tema kõrvalt mõttetult mahavõetud täies elujõus Kaskedest, Tammedest, Kuuskedest on just see Hõberemmelgas saanud märgiliseks mitmes tähenduses. Peamiselt on Ta tähiseks linnalooduse väärtustamisele. Linnakeskkonnal tuleb olla väärtuslik eelkõige inimesele kes linnas elab. Väärtusteks pole siin asfalt, betoon, klaas, vinguv uus tramm ja uhkem ning keerukam ülesõidukonstruktsioon, millest inimene jalakäijana näiteks enam üle ei pääse, vaid elusa Looduse rohkus. See on planeedil Maa igalpool nii. Linnaelu ei muuda elamisväärsemaks ja paremaks põliste Puude, puuviirgude, puusalude ja parkide üha drastilisem vähenemine ja kahanemine, nende…