Ükshetk märkad, et sa usaldad. On tühjus ja sa justkui oleksid üksi aga kogu maailm on sinuga. Oleme tulnud muutma maailma läbi iseenda. Saada kokku iseendaga, on saada kokku selle maailmaga, on saada kokku kogu universumiga. Pole vahet kui suurt või väikest mõõtu tegeleasega me parasjagu kokku puutume, sealt peegeldub meile me enda maailm, me ise. Saame kokku, hoiame kokku ja ärme jää üksteisele võõraks. Sisemise rõõmuga võtame vastu selle, mis on. Me oleme koos just nendega, kellega meil parasjagu vaja. Me ise aga määrame oma tulevase käekäigu, iga meie mõtte ja teoga, selles praeguses hetkes. Muudame miskit kui tunneme vajadust, näiteks kellega ja kus me oma aega veedame. Liigume…

  Emapuu Kuula oma vaikusehäält Ärka oma tunneteväes Kaota, mida enam ei vaja Tunneta kuidas Maailm kajab Tõde on sinu sees Taevas ja meredes Metsades ja Päikeses Juurteks kasvame nagu Emapuu nagu tähed ja kuu Tärka nagu Pajupuuleht Märka nagu igaviku hetk Hinga nagu eilset ei näe Naerata üle aasa ja mäe Vaata mulle silmadesse Vaata mulle südamesse Ja sa näed, sa näed, sa näed Seal iseend, seal iseend. Tänu ja armastusega, Hingetee   < EELMISELE LEHELE Gerda NurmeotsHelge helivõlur helesinise mere ääres.   https://hingetee.ee/gerda/ hingetee.ee/gerda/

Meenutagem korra lapsepõlve paljajalgseid hetki, vanavanemate juures veedetud aegu, kui talla alla satunud kivid, soojendasid me väikeseid jalgu. Saime ja tahtsime käia mööda kivist, mullast, rohust õu, otsides aiast maitsvaid marju, joostes metsavahelt randa, kus meid ootamas oli järvevesi kaldal, sõbrad mängeldes palliga, üksteisele naersid. Sedasi hommikust õhtuni, suvises päikeselises päevas, päevast päeva, kuni suvi veel kestis. Meile meeldis õues, puhtas õhus, looduses, olime loomulikud, olime osa loodusest. Läbi oma jalgade saime tagasisidet, mängisime ja tuntsime ennast hästi, olime ühenduses maaga. Kas teeme seda ka praegu? Kui ei siis millal see muutus? Mis meid praegu segaks jalavarje koju jätmast, nagu lapsepõlves tehtu. Ühendudes maa loodusliku energiaga, kõndides paljajalu rohus, liivas,…

Hingame hetkest mil sünnime, hingamises on elu. Saada ja vabastada energiat, see on hingamise tõeline töö, mille on elu meile kinkinud. Hingamine reageerib kõigele, mida teeme või tunneme. Vabastav hingamine annab kauni ja ülendava tunde. Teadvustunult ja sügavalt hingamine on kõikehõlmavalt kasulik, keha ja meelt toetav, ta on rahustav, lõdvestav, maandav. Hingamisviis mõjutab kogu meie olemust, meie vaimseid ja emotsionaalseid seisundeid, närvisüsteemi, hormonaalset tasakaalu, lihaspinget, meie heaolu. Ühtlane, kuid samas sügav hingamine läbi nina on hea nii füüsilisele kui vaimsele tervisele. Rahune ja peatu oma hingetõmbe õrnas ja avatud hetkes, püsi ja hinga oma avatud olemuses nii sisse kui võimalik ja nii välja kui võimalik, uuesti nii sisse ja nii…

Iseseisvuse ja iseseisvumise eel, iseenda ees ja iseenda sees. Tunne on selline, selline, milline pole olnud veel. Täna on täna ja homme on homme. Teen mis ma teen, iseendale iseseisvuse eel, olen ikkagi teel. Tulen sealt kus on naeratus ja üksmeel. Olen olnud piisavalt sel teel, et tunda rõõmu sellest veel ja veel. Tähistame nüüd, tähistame veel. Minu ees ja mu sees on avatud kõik teed, lahti on need, need lahti on veel ja veel. Mu elus on see, mis elus on veel ja seda saan kogeda sel imelisel teel. Mida saan teha nüüd just sinule, mu kallis Eesti, selle 100 täitumise järgneval ja eel? Olnud on see mis olnud,…